Sort on kõrge saagikusega ja pideva viljakandega terve hooaja. Taim on kompaktne, kõrgus kuni 15 cm, vilja kaal 2,5-5 g, aromaatsed, väga magusad. Sobib kasvatamiseks ka potikultuurina.
Seemnete külv teha siseruumis veebruaris märtsis kergelt tihendatud ja niiske mulla pinnale. Külvimulla segu valmistamine: 3 osa liiva segatakse 5 osa huumusega. Huumus peab olema sõmer. Mulla pinnale külvatakse korralikult segatud liiv ja seemned. Peab jälgima, et seeme ei satuks sügavale mulda. Tõusmed ilmuvad 30 päeva jooksul. Selle kiirendamiseks kaetakse külvianum klaasiga ja asetatakse külmkapi alumisele riiulile +5+7°C juurde 2-3 ööpäevaks. Seejärel hoida toas +22+25°C juures idanemiseks. 2-3 pärislehe faasis seemikud pikeeritakse eraldi pottidesse ja hoitakse +14+16°C juures. Peale kuue pärislehe ilmumist võib taimed õue istutada, jättes ridade vahekauguseks 25-30 cm ja taimedevaheliseks 15-20 cm.
Eng.: Alpine Strawberry. Bot.: Fragaria vesca var. alpina.
* Maasika seeme külvatakse lisavalgustuse olemasolul jaanuarist märtsini. Kui kunstlikku valgustamist ei ole võimalik teha, siis pole mõtet külviga kiirustada ja teha seda alles aprillis kui päevavalgust on piisavalt, vastasel korral võivad seemikud tugevasti välja venida ja halvasti areneda.
Seemne võib külvata ka suvel avamaale, sel juhul viljakandvus algab järgmisel aastal. Külviks võetakse madalad (7-10 cm) anumad, millel põhjas äravooluavad ja drenaažikiht, täidetakse need toitaineterikka substraadiga lehemullast ja liivast (1,5:1), niisutatakse seda sooja veega.
Maasika seemned on väga peenikesed, neid külvatakse harvalt kergelt surudes niiske mulla pinnale või siis riputatakse peale õhuke kiht (1-2 mm) mulda. Nõu kaetakse kile või klaasiga.
Vajalik on regulaarselt ärapühkida või eemalda tekkiv kondensvesi ja õhutada külve, pritsida kuivavat mulda pulverisaatorist. Kuni tõusmete ilmumiseni võib nõud hoida pimedas. Soovitatav temperatuur idanemiseks on umbes +18°C (kui see on kõrgem, siis idanemine aeglustub). Idanevust suurendab seemnete stratifitseerimine- vähemalt 10 ööpäeva madalal plusstemperatuuril (+3+7°C).
Maasikas idaneb väga ebaühtlaselt. Esimesed tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast, massiline ilmumine tavaliselt 3-4 nädala pärast. Siis kile eemaldatakse ja tõusmed pannakse hästi valgesse jahedasse (+15+17°C) kohta.
Kõige tähtsam on niisutada pinnast õrnade tõusmete ümber, et vältida nende kuivamist, vältida ka liigset niisutamist, muidu võivad tõusmed hukkuda.
Tihedad, üksteist segavad tõusmed tuleb harvendada, et nende areng ei pidurduks. Seemikud pikeeritakse korralikult kergesse toitainerikkasse mulda, kui neil on 2-3 pärislehte.
Tähtis on panna nad samale sügavusele nagu enne pikeerimist (põõsa südamikku mitte panna sügavamale ega ka tõstma ülespoole). Kui seemikud pärast pikeerimist juurduvad ja hakkavad märgatavalt kasvama, hakatakse neid karastama - harjutatakse järk-järgult värske õhu ja päikesega.
Tugevad taimed istutatakse avamaale pärast karastamist kevadiste öökülmade möödumisel; tavaliselt on põõsal selleks ajaks moodustunud 6 või rohkem pärislehte. Maasikataimede vahekaugus sõltub sordi iseärasustest (umbes 30 cm vahega).
Koht valitakse päikeseline. Muld soovitavalt viljakas, kuid ilma lämmastikuliiata, muidu kasvatab maasikas vaid kena lehekuhja, kuid marju on vähe. Vihmavaesel ajal tuleb maasikapõõsaid regulaarselt kasta, eriti juurdumisperioodil peale istutamist.
Esimene saak rõõmustab peremeest juba 4-5 kuud pärast külvi. Tavaliselt 2-3 aastat pärast istutamist maasikataimed kasvavad tugevalt, seejärel kaevatakse nad noorendamiseks välja, jaotatakse ja istutatakse uude kohta.